"Kindlasti kevadel
kui soojaks läheb
kohtume"
Inimesed lihtsalt ei kao,
kuigi juhtub sedagi.
Inimesed surevad.
Mõni on surnud juba ammu,
kuigi eeldad, et
lihtsalt tõmbus tagasi
sotsiaalmeediast,
vahetas telefoninumbrit.
Kehitad õlgu ja nendid:
las ta siis elab
oma elu,
küllap kunagi kohtume.
Ühel hetkel loksub kõik paika.
Erakuid on vähe,
eneseeraldajaid teistest.
Inimene lahkus jäädavalt,
kuigi pidite kokku saama
siis, kui kevad jõuab.
Ühele teist jäi see
igavesti kättejõudmatuks.
