Solgivesi voolab ja voolab ja voolab iga tund, iga päev linnast välja. See on lõputu vool, millega solk ikka ja jälle, alati ja igavesti linnast väljub. Sa võid selle peale vihastuda, võid karjuda, võid raevutseda ja kirjutada kaebekirju, kuid solgivesi voolab ja voolab ja voolab ikka ja alati kõigest hoolimata.
Sa paned põngerja voodisse. Ja siis see algab. Jalad tiirlevad tuuleveskitena taeva poole. Käed on rahulikumad, aga siiberdavad samuti. Minutiga on tekk tõmbunud sirgest linast tombuks. Ja nii see kordub õhtu-õhtu järel. Sa võid selle peale vihastuda, võid karjuda, võid raevutseda ja võid kasvõi palvetada, kui soovid, aga see jätkub ja jätkub ja jätkub. Muidugi on võimalus seda suunata nagu voolu: hoida käsi jalgadel, kätel, jne jne. Kuid isegi voolu suunates solgivesi voolab ja voolab ja voolab...
Ja siis sa võtad seda paratamatusena, et 10, 15, 30 või kasvõi 45 minutit võib see eelöine trall kesta. Samuti voolab inimestest jäänud solgivesi iga päev, kord aktiivsemalt, kord natuke rahulikumalt. Kuid sa tead, et kord saabub öö, mil inimesed uinuvad ja ka vool muutub väiksemaks, ehkki ei lakka kunagi. Ja homme see toimub jälle. Võta seda kui paratamatust. Vool ei vaiki, kui tema peale raevutsetakse. Seega tuleb seda võtta nii nagu see on. Mõtlemata sellele, mida oleksid tahtnud teha järgmisel hetkel. Sest olemas on vaid praegune olevik: lakkamatu vool, mis kord aktiviseerub ja kord maha rahuneb. Pole olemas tulevikku, sest kui sa kord vabaned voolu vaatlemisest, siis on taas olevik, mil kirjutada seda blogi.
Sa paned põngerja voodisse. Ja siis see algab. Jalad tiirlevad tuuleveskitena taeva poole. Käed on rahulikumad, aga siiberdavad samuti. Minutiga on tekk tõmbunud sirgest linast tombuks. Ja nii see kordub õhtu-õhtu järel. Sa võid selle peale vihastuda, võid karjuda, võid raevutseda ja võid kasvõi palvetada, kui soovid, aga see jätkub ja jätkub ja jätkub. Muidugi on võimalus seda suunata nagu voolu: hoida käsi jalgadel, kätel, jne jne. Kuid isegi voolu suunates solgivesi voolab ja voolab ja voolab...
Ja siis sa võtad seda paratamatusena, et 10, 15, 30 või kasvõi 45 minutit võib see eelöine trall kesta. Samuti voolab inimestest jäänud solgivesi iga päev, kord aktiivsemalt, kord natuke rahulikumalt. Kuid sa tead, et kord saabub öö, mil inimesed uinuvad ja ka vool muutub väiksemaks, ehkki ei lakka kunagi. Ja homme see toimub jälle. Võta seda kui paratamatust. Vool ei vaiki, kui tema peale raevutsetakse. Seega tuleb seda võtta nii nagu see on. Mõtlemata sellele, mida oleksid tahtnud teha järgmisel hetkel. Sest olemas on vaid praegune olevik: lakkamatu vool, mis kord aktiviseerub ja kord maha rahuneb. Pole olemas tulevikku, sest kui sa kord vabaned voolu vaatlemisest, siis on taas olevik, mil kirjutada seda blogi.
Tere! Ma siin surfasin õekese lehel ja avastasin Sinu oma. Kas võin ka seda lugeda?
ReplyDeleteErika
Ütleme nii, et kõik, mis on kättesaadav internetiavarustel, ei allu tsensuurile. Teisisõnu: võib ikka ;o)
ReplyDelete