Kõrgkooliõpingute ajast meenub üks vana auditoorium Tartu Ülikooli peahoonest. Istusime vanade puitlaudade taga ja lauale, mille taha olin sattunud istuma, oli keegi kratsinud mõtte "Error inside - terror outside" (kas sidekriipsuga või komaga või üldse ilma kirjavahemärgita, seda ei mäleta ja pole ka oluline). See ütlus on mulle ikka aeg-ajalt meenunud ja minu jaoks on see üks sügavamaid mõtteid, mida olen lugenud-kuulnud. Loomulikult saab sellel väljendil olla mitmeid tõlgendusvõimalusi, aga minu jaoks on see tähendanud ühte neist: kui sisemas pole asjad korras, siis on sellel halvad tagajärjed ümbritsevale. Või siis positiivselt sõnastades: kui sisemaailm on korras, tunneb inimene rahulolu oma eluga ja see kajastub ka tema välispidises käitumises jms.
Vältimaks olukorda "error inside, terror outside", tuleks paika panna prioriteedid, et seesmised vajadused oleksid esmalt täidetud. Elu kulgeb seest väljapoole. Järgnev on üsnagi subjektiivne ja mõni teine liigitaks neid prioriteete teisiti, aga minu jaoks kehtib järgmine skeem:
1. tasand - sisemine tasand, kuhu kuuluvad nt hobid, vaimne tervis, usk, jms.
2. tasand - jaguneb kaheks:
a) nt füüsiline tervis (trenn, füüsiline töö, piisav uni jms, mis sellele kaasa aitab);
b) nt raha (sh töö, mis toob sissetuleku).
Läbivaks näiteks kogu 2. tasandil on perekond.
3. tasand - väline tasand, kuhu kuuluvad nt kodu, aed, jms.
Prioriteedid lähtuvad tasandist (esimene tasand prioriteetsem kui teine jne). Näited võivad olla läbivad ka erinevatel tasanditel. Näiteks kui töö aitab ka sisemiselt areneda, kuulub see nii 1. kui ka 2. tasandile; kui aiandus pakub ka sisemist naudingut ja aitab areneda seesmiselt, kuulub see nii 3. kui ka 1. tasandi juurde (mõni teine võiks siia näitena tuua ehk kodu remondi).
Tasandid näitavad, mis on kõige olulisemad asjad elus, kui muu ära võtta. Näiteks kui inimeselt võtta teise ja kolmandasse tasandisse kuuluv, jääb järgi vaid tema sisemine tuum - tema sisemaailm, oskused jms. Ta saab sealt edasi minna, et uuesti hankida teisele ja kolmandale tasandile kuuluvat. Veel hõlpsam on siis, kui on alles jäänud esimesele ja teisele tasandile kuuluv: tal on piisavalt pagasit, et hankida uuesti kolmandale tasandile kuuluvat.
Inimene on oma eluga rahul siis, kui see on mõtestatud ning ta saab lähtuda nendest väärtustest, mida ta peab enda jaoks olulisemateks. Frustratsioon tekib, kui ta peab liiga palju tegelema teisele või kolmandale tasandile kuuluvaga, jättes esimese tasandi vajadused rahuldamata. Rahuloluks peab saama aega sobivalt tasakaalustada nende tasandite vahel. Seda kõike selleks, et vältida "error inside, terror outside" täitumist.
