Wednesday, April 28, 2021

Laristades aega

 Inimesed kipuvad naerma nende üle, kes kiirelt tulnud raha sama ruttu maha laristavad. Olgu nende õnneks siis olnud loosiõnn, pärandus või mõni muu üsna lihtsalt sisse tulnud rahavool. Millegipärast ei naerda nende üle, kes teevad ükskõikselt oma tööd ja löövad surnuks vaba aega. Ja seda päevast-päeva, kuust-kuusse, aastast-aastasse. Raha laristamist peetakse rumalaks, aja raiskamisele aga ei pöörata eriti tähelepanu. Ometi on aeg isegi tähtsam kui raha, sest ajaga on võimalik tekitada nii raha kui muudki, rahaga aga kõike ei saavuta.

Uisapäisa kulutatud raha on väheväärtuslik. Surnuks löödud aeg on madala kvaliteediga. Nii nagu raha kasutamisel võiks mõelda ratsionaalselt, tuleks ka aja puhul püüda rohkem selle kvaliteedi poole. See ei tähenda seda, et vahel ei võiks endale raha eest lubada midagi meeldivat, millel on ehk vaid emotsionaalne väärtus. Samuti ei tähenda see seda, et vahel ei võiks lihtsalt molutada ja lasta ajal voolata. 

Palgatööd tehes võiks igas päevas võtta aega tegevusteks, mis sinu jaoks midagi tähendavad, mis sind kuidagimoodi arendavad ja seesmiselt suurendavad. Olgu selleks siis isiklik areng, mille kaudu arened ka töötajana. Või teistele suunatud tegevus, millest kellelegi ka reaalselt kasu on. Ideaalne oleks need kaks koos. Palgatööd tehes veedab inimene umbes kolmandiku oma ärkvelolekust (arvestades sisse ka nädalavahetused ja puhkused). Ülejäänud kahe kolmandiku hulka kuulub piisavalt palju argirutiini, mis lihtsalt tuleb teha. See tähendab, et kvaliteetajale väljaspool palgatööd jääb üsna vähe ruumi. Mis omakorda tähendab seda, et kui sa tahad piisavalt areneda, siis peab see toimuma ka palgatööd tehes. Selles on nii sotsialistist Marx kui ka paadunud kapitalistid ühel meelel, et töö (selle avaras tähenduses) on midagi, mis kuulub inimese juurde ning mis peaks olema inimest arendav ja suurendav. Mis puudutab rutiinseid tegevusi, siis hea oleks neid võimalusel teha lihtsalt hoogtööna kiiresti ära, et saaks naasta normaalse elu- ja töötegevuse juurde. Kui rutiini sisse sukelduda ja pidada seda ainsaks tööks, mis on, võib ka ära elada, aga mis elu see selline on?

Nn vaba aeg, mida paljud peavad jagama oma perega, on samuti võimalik muuta kvaliteetajaks. Selleks ei ole ilmselt kogu õhtu teleka või arvuti ees "lõõgastumine". Oluline on leida argirutiinis teatud ajalõigud, millele sa lisad sisulise kvaliteedi, et ise eluga rahule jääksid. Et toimuks areng nii sinus ja oleks vähem kahetsust siis, kui siit elust lahkud. Surmaga silmitsi seistes ei kahetseta vaatamata jäänud seriaale või lõustaraamatus skrollimata jäänud postitusi, vaid pigem seda, et ei veedetud piisavalt aega oma lähedastega. Elus omab ilmselt tähendust pigem see, mida sa oled ette võtnud enda arendamiseks ja suurendamiseks, et elaksid elu täie rinnaga. Surmas omab tähendust see, palju oled võtnud aega oma lähedaste ning lastega koosolemiseks ja koostegemiseks. Neid kaht ühendades võib saada elamisväärse elu, mida ei pea ilmselt hiljem kahetsema. 

Kvaliteetne uneaeg pole vaid see, mis on veedetud hästi magades. Ka sinna saab lisada kvaliteetset sisu juurde.

Seega nopi oma (öö)päevas hetki, mil valid, mida teed ja oled oma tegevustes kohal, olemas, lisades neisse iseennast ning võttes neist iseendale ja teistele kõike parimat, mis neil on pakkuda. Seeasemel, et püüda jälle üht päeva kuidagi õhtusse (ja sealt edasi hommikusse) saata. 

No comments:

Post a Comment