Tegelikult pole see päris vaikus, mida kuulan. On öö ja käes esimene sulast tingitud torm. Võibolla tormiks on seda palju pidada, aga tuppa kostab tuule puhumine, kardinate vahelt näen tuules looklevaid puuoksi ja tänavalamp kõigub kohati tugevasti. Haudvaikust ei taluks tõenäoliselt minugi kõrvad.
Oli aeg, mil puhkasin päeva kärast kõrvu kodus WC-sse minnes. Vaikus oli õnnistav ;o)
Võiksin kuulata seda vaikust tundide viisi, kui antaks. Kahjuks ei võimalda reaalelu enam poole ööni üleval passimist. Päeval, nagu teame, ümbritseb meid tehismüra ja ärkvel inimeste hääled. Üks põhjuseid, miks armastasin kunagi poole ööni või isegi koiduvalguse tulekuni üleval passida, oligi see rahu, mis valitseb öös. Pole müra, kõrvad puhkavad ja saad rahulikult mõelda oma asjadele. Või siis istuda Internetis või raamatu taga.
Mis puudutab ööinimestesse, siis teaduses väidetakse, et inimese bioloogiline kell - kas ollakse hommiku- või õhtuinimene - on geneetiline antus nii nagu see, et keegi on blondiin ja teine brünett. Me võime enda pead värvida, kuid see ei muuda algset asjade seisu. Kui mulle antaks vabad käed, istuksin meelsasti varajaste hommikutundideni üleval ja ei laseks end häirida hommikuste sagimiste poolt. Oskar Wilde kohta räägitakse, et kord olevat keegi teda juba hommikuks, kella üheksaks külla kutsunud. Seepeale ta kostnud midagi taolist: "Te olete imetlusväärne inimene, et suudate nii kaua üleval püsida. Mina lähen juba kella viiest magama".
Kahjuks pean minagi minema. Küll mitte veel magama, kuid selleks valmistuma keset tuulehäält ja hilist lugemismaterjali.
Oli aeg, mil puhkasin päeva kärast kõrvu kodus WC-sse minnes. Vaikus oli õnnistav ;o)
Võiksin kuulata seda vaikust tundide viisi, kui antaks. Kahjuks ei võimalda reaalelu enam poole ööni üleval passimist. Päeval, nagu teame, ümbritseb meid tehismüra ja ärkvel inimeste hääled. Üks põhjuseid, miks armastasin kunagi poole ööni või isegi koiduvalguse tulekuni üleval passida, oligi see rahu, mis valitseb öös. Pole müra, kõrvad puhkavad ja saad rahulikult mõelda oma asjadele. Või siis istuda Internetis või raamatu taga.
Mis puudutab ööinimestesse, siis teaduses väidetakse, et inimese bioloogiline kell - kas ollakse hommiku- või õhtuinimene - on geneetiline antus nii nagu see, et keegi on blondiin ja teine brünett. Me võime enda pead värvida, kuid see ei muuda algset asjade seisu. Kui mulle antaks vabad käed, istuksin meelsasti varajaste hommikutundideni üleval ja ei laseks end häirida hommikuste sagimiste poolt. Oskar Wilde kohta räägitakse, et kord olevat keegi teda juba hommikuks, kella üheksaks külla kutsunud. Seepeale ta kostnud midagi taolist: "Te olete imetlusväärne inimene, et suudate nii kaua üleval püsida. Mina lähen juba kella viiest magama".
Kahjuks pean minagi minema. Küll mitte veel magama, kuid selleks valmistuma keset tuulehäält ja hilist lugemismaterjali.
No comments:
Post a Comment